Uskumatud kohtumised murul

Nelja uskumatuga on juba üht-koma-teist võimalik. Laupäeval olid järsku kõik neli uskumatut nagu lagedast taevast tammsaare murule sadanud. Seejuures, vähemalt üks pidi tööd tegema (justkui), üks pidi koolis olema, üks pidi maale sõitma ja siis oli veel üks (mitte oliüks). Et tavaline spontaansus? Ja imekena ilm. Klemma-klemma ja punased mehikesed. Viimased olid küll kolme uskmatuga (kuna üks sõitis ikkagi maale) juba paksu mammi juures. Aga kus on kolm, sinna ei jää neljaski tulemata.

Eile hilisõhtul leidsid kolm uskumatut, et vaja minna tammsaare parki jälle. Läksidki. Kell oli ammu kümme läbi.