kuidas teha koduste vahenditega mullivanni..

Mõnikord juhtub, et ka ilma neljandata võivad kolm kokku saada. Asi sõltub kõik ajastusest. Ja kuna tavapärane söömisseltskond mind täna hülgas, siis mõtlesin, et asi see linna siis minna pole ja endale vahelduse mõttes üks tibiseltskond hankida. Isegi kohvitada sai, seda selles tava seltskonnas ei juhtu. Nende puhul käib isegi söömine kiirkorras. Ma suudan vaevu sammu pidada. Tibidega on ikka palju palju parem.

Ja siis meile meeldejätmiseks: ühel varsti saabuval sünnipäeval täidame vanni shampusega ja nii saame mullivanni. Ise istume seal ümber, joome kõrrega. Ja nii igaks juhuks, kui keegi peaks sisse kukkuma, lisame ka viina, et jook oleks desinfitseeritud. Või peaksime me ennast hoopis enne viinaga üle kallama?
Neid mullivanni tegemise ideid oli teisigi, aga mu meelest see shampa idee kõlab hästi:)

Just eile.. või oli see üleeile... no ükskõik, ühel päeval seega.. mis ma nüüd öelda tahtsingi... ahjaa... mõtlesin, et midagi on täiesti paigast ära. Ja jõudsin järeldusele, et asi on selles, et Sabake ära on. Ei ole enam kedagi, kes teataks vastuvaidlemistkannataval toonil, et peale tööd tammsaare parki. Või siis vastavalt kuhugi mujale, olenevalt ilmast. Ja seepärast istuvad õekesed igaüks omas nurgas. Pole väga vaja kuhugi minna ja midagi teha. Ja siis ei tehtagi. Agitatsioonipuudus.

Kuhu jäid kolmapäevad?

Vahearuanne

Õeke nr 4 on Itaalia kaunist maastikku ja veelgi kaunimaid naisi (höhöhöö) imetlemas. Olgu päiksepiste siis talle terav. Samas. Anname talle au. Nimelt andis ta Õekesele nr 3 oma auto kasutada.

Samuti on teisel Õekesel (ja mitte ilmtingimata nr 2, vabalt ja pigem nr 1, sest just temalt tuli käesoleva blogi idee) sõber auto. Tegemist enam kui küll, eks.

Ja vot nii me elame. Aeg-ajalt. Ega blogi. Aga küll Sabake kõik tagasi teeb, kui bella-donna-mamma-mia Itaalias otsa saab.

Tappev elu puudus

Eino, tegelikult on lood üsna jubedad. Uskumatult palju asju on vaja saavutada veelgi uskumatumalt lühema aja jooksul. Totaalne väsimus ja tüdimus kõigest tehtavast ei tule loomulikult abiks. Ja et suurem osa tegevusi on tegelikult millegi kirjutamisega seotud, siis on blogimine kah kõrvale jäämas... Nii et aadrilaskmine jätkub minugipoolest.

Uskumatud pole muidugi mitte ainult need viimased päevad enne puhkamist ja (loodetavasti) massiivset kogust päiksepaistet. Uskumatu on samuti kõik see, mis toimub seinadest väljapool. No näiteks muutus keset päeva muidugi igati kobakas kvartal väikeseks saarekeseks keset tallinna linna, mida igast servast kärestikulised jõesängid ümbritsesid.

Uskumatud on ka kuuldused elust kloostri taga ja ees, kuigijah, ühtedel on kas liiga hea vastupanuvõime või liiga hell süda ;) Ja uskumatu on see, et vähem kui 24 tunni pärast on ümberringi ligi kolmkümmend varjus ning campari on miski, mida mahlaga täiesti iseenesestmõistetavalt segatakse.

Noja kõige uskumatum on aja mõttetu tormamine, hommikust õhtusse, päevast nädalasse, aastast... ootavad ja pingutavad inimesed ümberringi, justkui muudmoodi ei saakski. Võibolla siis ei saagi :)

Aga seni, läheb vaatab, kuhu see greebo siis lippaski. Äkki tahab värsket kala või miskit... Äkki lubab naca kasukat sügada ;)

Elage hästi, õed :)

Kuna eile mul kodus internetti polnud, siis elu jäi täiesti seisma. Telekapilt mingisugune veel oli. Aga täna hommikuks polnud midagi paremuse poole läinud. Ahvikari, ma ütlen. Terves majas on probleem ja nad ei suuda seda ühe õhtuga korda teha.
Mul ei tulnud ka meelde minna akna peale wifit otsima minna. Aga ju siis polnud vajadus nii suur:)

Elagu blogimine!

"Elu" on täna võtnud täiesti uue tähenduse. See on miski, millest loobumisega ähvardades manipuleeritakse teisi. Ja need teised teevad nii õnnetut nägu, et see hea süda su sees ei lase lihtsalt kauem pealt vaadata ja sa tõttad appi. Õpetama, juhendama. Mõtlemata sellele, et kui su teooria peaks valeks osutuma, on kogu see saast sinu südametunnistusel. Jah, milleks mõtlemine, kui annab toetada ja kaasa elada.. Loll laps! Jah, mina, muide.

Blogi!

Hõissa, õeraasud ;)

Et kuna Greebo tõmbas sabaga vehkides linna(de) vahele, siis ajutiselt üritan teda asendada mina. Kashidega kipub juba nii olema, et tujud ületavad reaalsuse taluvuse piirid.. Ja elu? Kellele seda nähtust küll vaja on? :P

Uskumatutest seiklustest: uskumatult palju tööd on kolm päeva enne puhkuse algust. Veel uskumatumalt väiksem on tahe seda teha. Seega: kribab plogi. Kannatage nüüd halva eesti keele ja halltoonides väljendusoskuse all :D

Elu!

/vehib sabaga

Tegelege siis Sabakesega, kui teil nii blogimine meeldib.
Ma läheb vaatab seda linna asja rohkem ;)

Mur

säh võta, siin on sulle elu..

Mul on muide täna vaba õhtu. Ei elu ega muud põnevat. Ei ühtegi kohtumist võimalike klientidega ega ka kassitohtriga. Need kõik on homme ja olid osad neist eile. Kassi seltsis peaksin ma muidugi natuke aega veetma, et ta tähelepanu traumeerivast linnaelust natukenegi kõrvale juhtida. Täna julges ta juba voodi peal, mitte selle taga, magada. Ja sööma hakkas ka õhtul lõpuks.
Et siis õlled? Sest see meenutab kõige rohkem elu:P Pealegi tuli üks sõber Soomest. Astus äsja eesti pinnale, ma sain talle samal hetkel telefonitsi öelda: welkamm tu estoonia:)) Seega, kes meiega ühineda tahab, siis ilmselt Kuku saab see olema.

elu vs blogimine

tegelikult ongi nii, et mõlemat korraga ei saa. Kuna ma olen täiesti veendunud, et kassid ja auto ei ole elu, siis ma pean kah valima blogimise. Virtuaalne elu on ikka parem, kui mitte midagi.
Eile käisin kassiremondis - jube kallis lõbu. Täna panin autoremondiks aja kinni (kaks päeva enne palgapäeva) ja see on veel poole kallim lõbu. Tore elu küll.
Aga mis seal ikka, joomisega ma enam nii aktiivselt ei tegele, et millekski oli see ost ikkagi hea:)
Ja siis, laupäeval kõik lillelaadale!

Kumb oli enne, kas elu või blogimine?

Kuna Greebotshik levitab häbematult valeinfot, siis tuleb õiglus maapeale seada. Projektijuhtumist ei saa ometigi veel eluks pidada. Ja sabakeerutamine on ilmselgelt samaväärne kui nina püsti ajamine. Kui aga tuul liiga kipub tegema, tasub hõlmad vaheliti tõmmata ning samm kiiremaks seada. Nii on parem.

Saba

Nojah, et ülejäänud uskumatud õed lõbustavad ennast väidetava tegusõnaga "elu", siis pean mina oma käpakesi tindi sisse kastma. Et see koht siin päris igava liiva ja tühja tuule mõõtmeid ei võtaks..

Uskumatult tegusaid tegevusi tõi see nädalavahetus. Näiteks selgus Tallinna servast koht, kus õllelembeseid kasse roosa paelaga märgistatakse. Oleks lasknud saba ümber keerata, aga ei, polevat sünnis. Mätsiti siis kenasti ümber käpa. Et oleks kaugele näha: sellele kassile meeldivad joogid. Need väikese A sisaldusega siis.

Kasukasügamise püha ülesande täitjaid pole samuti leidnud.. mitte, et pakkujaid poleks. Pigem vastupidi, aga keegi veel siiani ei ole suutnud usaldust äratada. Ja esimese küünte tseki peale on kõik kiirelt jalga lasknud.. Veelgi kahtlustäratavam ühesõnaga. Seega on jätkuvalt amet täitmata ja koht vakantne.

Sooviavaldusi võib saata hansapanga personaliosakonda, märgusõnaga: greebokasukas.

Keerutage saba! ;)

Emad

Minge ja kinkige lilli. Ja küpsetage kook kui jaksate.

Sest emad on hoolimata kõigest ühed müstilised olevused ;)
Ja järgmine kord kui nad nii tobedalt tüütud või mõttetult norivad.. siis proovige järgi teha ja olge ise paremad.

Aga ööd sinn linnas on jätkuvalt mustad ;)

Vabadus, võrdsus, õelus

Ei no muidugi, nii ei saa rallit sõita. Ühel õel on töö- ja eraelu. Teisel on elu (loe: pokker). Allakirjutanul on kool, esseed ja eksamid. Greebo laseb lihtsalt mööda linna ringiratast. Käesolevaga teen ettepaneku kõik need kõrvalised ja blogimist segavad ülesanded võrdselt ära jaotada. Kõigile (pasunasse ja) võrdselt. Muidu tuleb veel mängu sõnavabadus ja, nagu näha, ka vabadus mitte sõna võtta.

Nutt ja hala

Uskumatult nõudlikud on ikka nii mõnedki õeraasud. Või siis perenaised. Eks iga rida otsib taha elamust ja iga tund kulub selle hankimisele. Blogi tekib siis kui muu elu läbi on saanud ja mõte enam kõrvade vahele kuidagi kinni ei jää.

Näiteks räägitakse rattarohkest kevadest. Ja autorohketest ummikutest. Ja helesiniste silmadega noormeestest videvikuvalgel blondiinidele rämedusi hõikamas. Igasugustest asjadest räägitakse, kui vähekegi linna peal käia.

Lisaks nõuab karvaläige juba valjuhäälselt sasimist, aga mida ei ole, seda ei ole. Järelikult tuleb linna peale uuesti otsima minna.

Seega, öhe ;)

Mis värk?

Ot, palju teie arvates võib ühest kehast aadrit lasta?

Neli tegelast ja ikka vaikus kipub ületama kriitilist piiri? Peame Potsataja järgi kuulutuse panema või? Et otsime uskumatult eeskujulikku blogijat?:)

Uskumatud kohtumised murul

Nelja uskumatuga on juba üht-koma-teist võimalik. Laupäeval olid järsku kõik neli uskumatut nagu lagedast taevast tammsaare murule sadanud. Seejuures, vähemalt üks pidi tööd tegema (justkui), üks pidi koolis olema, üks pidi maale sõitma ja siis oli veel üks (mitte oliüks). Et tavaline spontaansus? Ja imekena ilm. Klemma-klemma ja punased mehikesed. Viimased olid küll kolme uskmatuga (kuna üks sõitis ikkagi maale) juba paksu mammi juures. Aga kus on kolm, sinna ei jää neljaski tulemata.

Eile hilisõhtul leidsid kolm uskumatut, et vaja minna tammsaare parki jälle. Läksidki. Kell oli ammu kümme läbi.

Päike

Ühel korralikul kassil on üsna ükskõik, mis päev parajast on. Või öö. Sest päevad kuluvad niikuinii ühtlastelt hängimise ja tšillimise rasketele tegevustele. Päevadel on tähtis vaid jälgida päikese liikumist ning kingakontsade auke, mis selle tagajärjel muru sisse tekivad.

Ööd kuuluvad aga elule. Magamine öösiti on täiesti üleliia, eriti arvestades kui uskumatult palju naiivseid inimesi ohtu kartmata tänavaid mööda sassi kammib. Elu ei suuda segada ka pubide karm omadus liiga vara sulguda. Alati on mõni teine baar. Samuti piisavalt palju neidsamu naiivitare, kes siis baaride sulgemise järel oma korteriuksed avavad.

Kuigi, isiklikult eelistan rohkem pubisid. Pubides on võimalus kohata inimesi, keda mujal naljalt ei kohta. Rääkimata uskumatult paremast joogivalikust. Tähtis on vaid hommikuti õige saba üles leida ;)

Murr :)

Ajatus

Mul on aasta algusest saati päevad kõik sassis olnud. See tähendab, et iga nädal läheb mõni nädalapäev sassi või ununeb mõni kuupäev. Eiei, see ei käi näiteks sünnipäevade mäletamise või mittemäletamise kohta. Ikka seda, et lihtsalt ei tea, mis päev hetkel on. Rääkimata sellest, kus ma viibin. Aga see kõik on hea.

Et siis, uskumatult kolmapäev

Teisisõnu, kesknädal.
Kõik, mis jääb esmaspäeva ja pühapäeva vahele, viimased kaasaarvatud.

Kokkuvõttes:
Õlut joodud. Ohvreid leitud poolteist, üks lakub siiani haavu.
Ma kohe ei mõista, miks jahiloomad viimasel hetkel eest tormama hakkavad kui nad niikuinii sügaval võrgus siplevad.. Aastatega võiks ikkagi kogemust koguneda.
Uusi võitlusvõtteid avastatud: pudel veini koristab eest kõik, kes pole piisavalt vastupidavad. Eriti maskuliinsemaid..

Kassid pole karjaloomad, aga perenaisi nad võtavad heameelega. Nüüd on siis peaaegu, et kolm. Uskumatult uskumatud perenaised.

Murr :)

K nagu Kolmapäev

Mina arvan ka, et täna oli kolmapäev. Ma olen sigalakkutäis ja homme on millegipärast tööpäev. Enda kiituseks võin öelda, et kasiinos ei mänginud ma sentigi oma raha maha. Küll aga laenasin teistele, kel sulli kaasas polnud. Aga olgem ausad, kiusatus oli suur. Millegipärast jagati seal jube palju tasuta jooke, naistele veel ka poole hinnaga, kui ise osta. Mis omakorda tähendas, et seal on võimalik saada peaaegu poehinnaga Budweiserit. Normaalne ju. Aga see, et süüa ei antud (need viinamarjad-pirnid-apelsinid-küpsised ei lähe söögina arvesse), tähendab seda, et homme olen ma jälle välja magamata, sest tühja kõhuga ma magada ei suuda.

Aga üldiselt Kraalid ja muud asjad on positiivsed. Aga me peame mingid päevad leiutama ka Oliüksi saunapäevadeks:) Pealegi, minu vesipiip on kah sinna poolmeelega jäetud, et oleks põhjust tagasi minna. Ja muidugi on vaja seda spetsialisti, kes selle põlema saab:P

Kolmapäevad tulevad vääramatu kindlusega

Polegi ammu ühtegi olnud. Teeks laupäeval? Korraliku komplektina ikka- Kraal, pudrud-torud ja tibijutud. Või käivad kolmapäevad ainult nädala sees?

Täna oli kolmapäev

Palju neid õdesid siis nüüd oligi?

Teatan alandlikult (no mitte liiga alandlikult muidugi), et ka mind on külla kutsutud. Uskumatu!

We Will Survive

Uskumatult toredad inimesed hoiavad uskumatult hästi kokku. Kuigi aegajalt peab selle nimel ka natukene pingutama. Nagu näiteks nad kokku korjama ja grupeerima. Grupeering Õed Uskumatud on loodetavasti jälle ellu ärkamas.
Üks uus pilt kuluks ära, sest me ei ole ju enam kahekesi. Ilmselt ilmub siia lähiajal ka Greebo.. teised on kõik ju kohal.
Igatahes, kuna siin elu üsna seisab viimasel ajal, siis otsustasime abiväge kaasata. Ma loodan, et nad alt ei vea meid ja latti kõrgel hoiavad;)