Loomaaia plaan sündis ammu ammu, suve alguses, võibolla isegi juba talvel. Võibolla juba peale eelmise aasta loomaaia külastust. Igatahes selline tunne on nagu oleks seda hästi kaua oodatud. Ja põhilised ootajad olid muidugi lapsed. Endal ju pole teab mis probleem sõita mõne trollipeatuse kaugusele, aga need põhiplaneerijad ju elavad kõik Türil. Igatahes, täna õhtul jõudsime lõpuks otsusele, et homme on see päev. Ja siis ma jõudsin veel suurele osale uskumatutele kah uudist levitada ja kõik arvasid, et idee on hea. Ja kõik on oodatud muidugi, ka need, kellele isiklikult kutset ei ulatatud:) Ja lisaks rääkisin veel ühele sõbrantsile. Et kui ongi homme seal rahvamassid, siis vähemalt suur osa on meie enda massist seal:)
Igatahes, me stardime siit umbes 10 paiku, et oleks kena, kui te jõlguksite umbes 11.30 paiku loomaaia kandis ja helistame ka muidugi:) Võibolla õnnestubki mõned kadunud näod üle pika aja üle vaadata.
Tegelikult on hästi kurb neid puuris loomi vahtida, aga no kord aastas elan üle. Nemad peavad seda jõllitamist iga päev üle elama.. ja ma ei tahtnud selle jutuga nüüd kellegi tuju ära rikkuda vaid lihtsalt valmistun väikseks emotsionaalseks ebastabiilsuseks ette ära.
See you later, alligator..