Hmm...

See uskumatu blogi on kaa veel siin.. püüdlustest hoolimata. Paberile raamatu kirjutamisel on ju lihtne - valged lehed ootavad laual ning ei taha kuidagi kirjamärkidega katmatult jääda.. Aga blogimisel paistab, et töötavad mingid teised tõuked.

Ehk, ei, tegelikult me kõik veel blogime. Oma, isiklikes, kodukallites kohtades, kus vajadusel kogemata väljatrüginud mõtteid rahumeeli del-klahviga tagasi pähe saab. Nii et minge lugege siis vahelduseks neid ;)

A keda vahepealne õeluse saatus huvitab, siis see on lihtne. Pargis purskkaevu ääres, nagu kevadelgi, nii ka nüüd saab vähemalt mõndi kindlasti igal nädalal kohata. Kui itaalia-muljete suhtes immuunne olla ;) Noja siis nii mõnigi parema inglise õllevalikuga koht sisaldab tihti mõnd teist. Ja noori pereinimesi ei tasu igaljuhul liigselt segada. :P

Vaata, sügis pole enam mägede taga. Ja koos langevate lehtedega tikub ka siia ehk nii mõnigi rohkem tähemärk. A seni - suve on veel pikalt-pikalt :D

Ja ärge neid luusivaid kashe tähelepanuta jätke ;)