Siiani ma hästi ei suuda uskuda, et ma olen omale täitsa korraliku puhkuseplaani tekitanud. Detailid vajavad küll kohendamist, aga piletid Milaanosse ja tagasi on olemas.
Ja nüüd siis igasugu sünnipäevad, padjapeod, loomaaiad, kassisüstimine, silmaarsti külastus vaja enne ära teha. Ja siis peaks vist mõne rongipileti ja hosteli ka ära bronnima. Ja siis minu poolest võib võib maailmalõpp tulla, aga mina lähen Itaaliat avastama:))

Uskumatud rannad

Vähemalt mõned uskumatud õed on jälle kokku saanud ning ainukese mõeldava tegevuse - randumise - ette võtnud. Randumine on siis kui möödunud tunde kokku lugedes tegevust enam viisakalt koosolekuks nimetada ei anna.

Iseenesest võib randumist harrastada ka väljaspool tööaega, aga siis hakkavad kõrvalised augud uurima, et mis romantika see öösiti rannas toimub. Pealegi, õhtuti on muudki teha ;)

Randumise kiireks asendustegevuseks on purskkaevumine. Purskkaevumisega kaasneb tihti deelaidi puhang. Aegajalt võib see tegevuse viia deeliiriumini.

Kashe pole juba tükk aega tänavatel täheldanud..

Summer in the City

Palav
Palav
Palav
on

Õlut ei jaksa piisavalt tarbida. Ja normaalse lebotamise ning ringikolamise asemel sunnitakse kardinate tagant päikesevarju ocima. Aga õhku ei anta.

Üldse, hingamise osatähtsus tänapäevases kultuuris on ületähtsustatud ;)

Raport

Mina olen täitsa elus.

Mõningaid õdesid on ka linna peal nähtud.
Teisi jälle mitte.

Tähh kasukasügajatele ;)

Ciao, cara mia!

per che?
because I can...

Tegelikult, arvatagu mida tahes, üks korralik kass pole mitte kodus padja peal roosat hommikut pakkuv nurrumasin. Üks korralik kass elab katustel, keldrites, rentslitorudes ja seal kohe purskkaevu kõrval varjus. Ja kui te teda näete, siis ainult seetõttu, et ta tahtis end teile näidata.

Ehk siis kui näete kuskil läheduses peesitavat kassi, siis palun, minge ja sügage veidi ta kasukat.
Eks? ;)

Ciao, care mia!

Hoolimata jätkuvast tuhinast ja igatsevast soovist on reisituurid selleks korraks läbi. Linnad läbi käidud, mäed üle vaadatud, ööklubid läbi tancitud ja kõiki ringiliikuvaid kashe pätsitud.

Seiklused oli juba niivõrd uskumatud, et need ei mahuks isegi siia blogisse. Ja suurem osa neist jääbki grilli- ja muude õhtute kõneaineks. Kes siis kõike viicib kirja panna ;)

Lühidalt ehk niipalju, et kui kunagi napolisse satute, siis vesuuvi ja capri kõrvalt minge kindlasti väiksemaid kohti vaatama. Eriti procidat', kuigi ichida olevat ka igati OK. Seal on suurem mägi ka ja puha.

Ja et kui itaalias restosse lähete, siis ajage ukse kõrval konutavate vanameestega ikka juttu ka. Neil on vahel niipaljukestki öelda elu ja inimeste kohta. Vahel võib isegi uskuma jääda.

kuidas teha koduste vahenditega mullivanni..

Mõnikord juhtub, et ka ilma neljandata võivad kolm kokku saada. Asi sõltub kõik ajastusest. Ja kuna tavapärane söömisseltskond mind täna hülgas, siis mõtlesin, et asi see linna siis minna pole ja endale vahelduse mõttes üks tibiseltskond hankida. Isegi kohvitada sai, seda selles tava seltskonnas ei juhtu. Nende puhul käib isegi söömine kiirkorras. Ma suudan vaevu sammu pidada. Tibidega on ikka palju palju parem.

Ja siis meile meeldejätmiseks: ühel varsti saabuval sünnipäeval täidame vanni shampusega ja nii saame mullivanni. Ise istume seal ümber, joome kõrrega. Ja nii igaks juhuks, kui keegi peaks sisse kukkuma, lisame ka viina, et jook oleks desinfitseeritud. Või peaksime me ennast hoopis enne viinaga üle kallama?
Neid mullivanni tegemise ideid oli teisigi, aga mu meelest see shampa idee kõlab hästi:)

Just eile.. või oli see üleeile... no ükskõik, ühel päeval seega.. mis ma nüüd öelda tahtsingi... ahjaa... mõtlesin, et midagi on täiesti paigast ära. Ja jõudsin järeldusele, et asi on selles, et Sabake ära on. Ei ole enam kedagi, kes teataks vastuvaidlemistkannataval toonil, et peale tööd tammsaare parki. Või siis vastavalt kuhugi mujale, olenevalt ilmast. Ja seepärast istuvad õekesed igaüks omas nurgas. Pole väga vaja kuhugi minna ja midagi teha. Ja siis ei tehtagi. Agitatsioonipuudus.

Kuhu jäid kolmapäevad?

Vahearuanne

Õeke nr 4 on Itaalia kaunist maastikku ja veelgi kaunimaid naisi (höhöhöö) imetlemas. Olgu päiksepiste siis talle terav. Samas. Anname talle au. Nimelt andis ta Õekesele nr 3 oma auto kasutada.

Samuti on teisel Õekesel (ja mitte ilmtingimata nr 2, vabalt ja pigem nr 1, sest just temalt tuli käesoleva blogi idee) sõber auto. Tegemist enam kui küll, eks.

Ja vot nii me elame. Aeg-ajalt. Ega blogi. Aga küll Sabake kõik tagasi teeb, kui bella-donna-mamma-mia Itaalias otsa saab.

Tappev elu puudus

Eino, tegelikult on lood üsna jubedad. Uskumatult palju asju on vaja saavutada veelgi uskumatumalt lühema aja jooksul. Totaalne väsimus ja tüdimus kõigest tehtavast ei tule loomulikult abiks. Ja et suurem osa tegevusi on tegelikult millegi kirjutamisega seotud, siis on blogimine kah kõrvale jäämas... Nii et aadrilaskmine jätkub minugipoolest.

Uskumatud pole muidugi mitte ainult need viimased päevad enne puhkamist ja (loodetavasti) massiivset kogust päiksepaistet. Uskumatu on samuti kõik see, mis toimub seinadest väljapool. No näiteks muutus keset päeva muidugi igati kobakas kvartal väikeseks saarekeseks keset tallinna linna, mida igast servast kärestikulised jõesängid ümbritsesid.

Uskumatud on ka kuuldused elust kloostri taga ja ees, kuigijah, ühtedel on kas liiga hea vastupanuvõime või liiga hell süda ;) Ja uskumatu on see, et vähem kui 24 tunni pärast on ümberringi ligi kolmkümmend varjus ning campari on miski, mida mahlaga täiesti iseenesestmõistetavalt segatakse.

Noja kõige uskumatum on aja mõttetu tormamine, hommikust õhtusse, päevast nädalasse, aastast... ootavad ja pingutavad inimesed ümberringi, justkui muudmoodi ei saakski. Võibolla siis ei saagi :)

Aga seni, läheb vaatab, kuhu see greebo siis lippaski. Äkki tahab värsket kala või miskit... Äkki lubab naca kasukat sügada ;)

Elage hästi, õed :)

Kuna eile mul kodus internetti polnud, siis elu jäi täiesti seisma. Telekapilt mingisugune veel oli. Aga täna hommikuks polnud midagi paremuse poole läinud. Ahvikari, ma ütlen. Terves majas on probleem ja nad ei suuda seda ühe õhtuga korda teha.
Mul ei tulnud ka meelde minna akna peale wifit otsima minna. Aga ju siis polnud vajadus nii suur:)

Elagu blogimine!

"Elu" on täna võtnud täiesti uue tähenduse. See on miski, millest loobumisega ähvardades manipuleeritakse teisi. Ja need teised teevad nii õnnetut nägu, et see hea süda su sees ei lase lihtsalt kauem pealt vaadata ja sa tõttad appi. Õpetama, juhendama. Mõtlemata sellele, et kui su teooria peaks valeks osutuma, on kogu see saast sinu südametunnistusel. Jah, milleks mõtlemine, kui annab toetada ja kaasa elada.. Loll laps! Jah, mina, muide.

Blogi!

Hõissa, õeraasud ;)

Et kuna Greebo tõmbas sabaga vehkides linna(de) vahele, siis ajutiselt üritan teda asendada mina. Kashidega kipub juba nii olema, et tujud ületavad reaalsuse taluvuse piirid.. Ja elu? Kellele seda nähtust küll vaja on? :P

Uskumatutest seiklustest: uskumatult palju tööd on kolm päeva enne puhkuse algust. Veel uskumatumalt väiksem on tahe seda teha. Seega: kribab plogi. Kannatage nüüd halva eesti keele ja halltoonides väljendusoskuse all :D

Elu!

/vehib sabaga

Tegelege siis Sabakesega, kui teil nii blogimine meeldib.
Ma läheb vaatab seda linna asja rohkem ;)

Mur

säh võta, siin on sulle elu..

Mul on muide täna vaba õhtu. Ei elu ega muud põnevat. Ei ühtegi kohtumist võimalike klientidega ega ka kassitohtriga. Need kõik on homme ja olid osad neist eile. Kassi seltsis peaksin ma muidugi natuke aega veetma, et ta tähelepanu traumeerivast linnaelust natukenegi kõrvale juhtida. Täna julges ta juba voodi peal, mitte selle taga, magada. Ja sööma hakkas ka õhtul lõpuks.
Et siis õlled? Sest see meenutab kõige rohkem elu:P Pealegi tuli üks sõber Soomest. Astus äsja eesti pinnale, ma sain talle samal hetkel telefonitsi öelda: welkamm tu estoonia:)) Seega, kes meiega ühineda tahab, siis ilmselt Kuku saab see olema.

elu vs blogimine

tegelikult ongi nii, et mõlemat korraga ei saa. Kuna ma olen täiesti veendunud, et kassid ja auto ei ole elu, siis ma pean kah valima blogimise. Virtuaalne elu on ikka parem, kui mitte midagi.
Eile käisin kassiremondis - jube kallis lõbu. Täna panin autoremondiks aja kinni (kaks päeva enne palgapäeva) ja see on veel poole kallim lõbu. Tore elu küll.
Aga mis seal ikka, joomisega ma enam nii aktiivselt ei tegele, et millekski oli see ost ikkagi hea:)
Ja siis, laupäeval kõik lillelaadale!

Kumb oli enne, kas elu või blogimine?

Kuna Greebotshik levitab häbematult valeinfot, siis tuleb õiglus maapeale seada. Projektijuhtumist ei saa ometigi veel eluks pidada. Ja sabakeerutamine on ilmselgelt samaväärne kui nina püsti ajamine. Kui aga tuul liiga kipub tegema, tasub hõlmad vaheliti tõmmata ning samm kiiremaks seada. Nii on parem.

Saba

Nojah, et ülejäänud uskumatud õed lõbustavad ennast väidetava tegusõnaga "elu", siis pean mina oma käpakesi tindi sisse kastma. Et see koht siin päris igava liiva ja tühja tuule mõõtmeid ei võtaks..

Uskumatult tegusaid tegevusi tõi see nädalavahetus. Näiteks selgus Tallinna servast koht, kus õllelembeseid kasse roosa paelaga märgistatakse. Oleks lasknud saba ümber keerata, aga ei, polevat sünnis. Mätsiti siis kenasti ümber käpa. Et oleks kaugele näha: sellele kassile meeldivad joogid. Need väikese A sisaldusega siis.

Kasukasügamise püha ülesande täitjaid pole samuti leidnud.. mitte, et pakkujaid poleks. Pigem vastupidi, aga keegi veel siiani ei ole suutnud usaldust äratada. Ja esimese küünte tseki peale on kõik kiirelt jalga lasknud.. Veelgi kahtlustäratavam ühesõnaga. Seega on jätkuvalt amet täitmata ja koht vakantne.

Sooviavaldusi võib saata hansapanga personaliosakonda, märgusõnaga: greebokasukas.

Keerutage saba! ;)

Emad

Minge ja kinkige lilli. Ja küpsetage kook kui jaksate.

Sest emad on hoolimata kõigest ühed müstilised olevused ;)
Ja järgmine kord kui nad nii tobedalt tüütud või mõttetult norivad.. siis proovige järgi teha ja olge ise paremad.

Aga ööd sinn linnas on jätkuvalt mustad ;)

Vabadus, võrdsus, õelus

Ei no muidugi, nii ei saa rallit sõita. Ühel õel on töö- ja eraelu. Teisel on elu (loe: pokker). Allakirjutanul on kool, esseed ja eksamid. Greebo laseb lihtsalt mööda linna ringiratast. Käesolevaga teen ettepaneku kõik need kõrvalised ja blogimist segavad ülesanded võrdselt ära jaotada. Kõigile (pasunasse ja) võrdselt. Muidu tuleb veel mängu sõnavabadus ja, nagu näha, ka vabadus mitte sõna võtta.